Elades varem vanaema Mustamäe korteris, paneelmaja kaheksandal korrusel, oli igapäevaseks saatjaks naabrite eraelu. Kõik oli teada: millal kellelgi köha oli või lapselapsed külla tulid. Triinu oli rahul pangalaenuvaba eluga ja mõistuse hääl kinnitas pidevalt, et nii ongi hea ja pole mõtet üle mõelda. Isegi merevaade oli mõnda aega olemas. Siis aga kolis Triinu vend Kalamajja. Isa ärgitas ka tütart mõtlema uuele kodule ning mine tea, mis või kes veel seda mõtet pähe istutas, igal juhul ühel kenal päeval oli Triinu koos kinnisvaramaaklerist sõbra Ahtiga uue kodu otsingutel. Sõelale jäid kolm kohta. Kõigepealt vaadati Telliskivi tänavas, siis Noole tänavas, aga kolmandat kohta vaatama ei jõutudki, sest maakleril polnud aega. Esimesena nähtud Telliskivi korter jäi aga hinge kripeldama ja sellest Triinu enam lahti ei saanudki.
Edasi lugemiseks telli ajakiri Kodukiri