Malle Pajula

“Ja millised on puhkuseplaanid?” küsib raamatupidamine Excelis juba siis, kui jõulud hakkavad meeltest haihtuma. Sinilillede ajast kuni jaanipäevani on see tuttavate vahel mugav jutuhakatuse teema nii banketil kui ühistranspordis.
Excel tuleb muidugi kuupäevadega täita. Aga sageli pole midagi puhkamist välistavamat kui puhkuseplaanid. Loomulikult saab juba talvel lende ja hotelle broneerides tubli kokkuhoiu. Aga tihe külaskäikude, kontsertide, ringsõitude graafik või liiga suured ootused võivad võtta lõõgastava meeleolu.

Ehk siis loov tegutsemine ja logelemine koos mõne tähtsündmusega.

Kui näiteks sajab terve nädala, lähed närvi, sest olid ju plaanid. Selle asemel et rahulikult kodus kappi koristada ja teed juua. Või saad olla vaid päeva Viljandis, kus just hakkas nii mõnus, aga juba tuleb tormata lubatud külaskäigule põhjarannikule, vahepeal veel Tartust läbi jänesehaagitades. Või rännata kogu kolaga folgilt sünnipäevale marsruudil Käsmu–Järvakandi. Mulle on see kõik tuttav.
Puhkamise elustiil on meil viimasel kümnendil palju muutunud. Puhkus pole sageli enam kuu aega jutti, vaid seda jupitatakse näiteks talvel suusatamas või päevitamas käies. Või saadakse kadedaks tegev jume juba mais Euroopa lõunapoolelt. Kahenädalane tükk suvepuhkust ärgitabki kiiresti tegutsema. Nii saab vaba aja meeleollu. Vahepeal on kiusatus telefonist töömeile kiigata niikuinii.
Puhkus on see, kui hommikul mõtled, et mis ma täna teen. Ja järgmisel hommikul ka. Ja siis võib tulla juba ammu oodatud üritus või kindlaks määratud reis. Ehk siis loov tegutsemine ja logelemine koos mõne tähtsündmusega. Siis saab sügisel jutu hakuks kindlameelselt öelda: “Ma sel suvel mõnusasti puhkasin.”
Head jaanikuud!