Malle Pajula Foto: Priit Grepp

Mais jäävad linnatänavad nädalavahetustel järsku vaiksemaks. Kõik on justkui kuskile kadunud – suvekoju, sünnikoju, tagaaeda, grilliterrassile, asumifestivalile, loodusesse, linnasüdame kohvikusse.
Vastutulijatel oleks valgemate õhtute energiast justkui selg sirgem ja me justkui naerataks rohkem. Ees on suvi ja natuke plaane, kuidas seda veeta. Ei tea veel, kas juulis tuleb palju sääski, vihma või kuuma. Kas tuleb hea maasika- või hoopis seeneaasta? Grilliroog maitseb uudne, pulgajäätisest pole isu täis ning suvekohvikute teenindajatel on klientidele naeratusi ja aega. Suvekodus pole käinud väga palju külalisi ja maastikud pakuvad avaraid helerohelisi vaateid.

Kolme pleedi sees istudes, nina aurava teetassi kohal, võib end suuremasse kevadesse unistada.

Esmalt tulevad forsüütiad, siis viljapuud, sirelid ja kastanite õieküünlad, varsti jasmiinid. Jalutades saab nende puhkemist nautida, enne kui külluslik rohelus maad võtab ja linnapark ei tundu enam samaväärne päris loodusega.
Mais on unistusi ja optimismi. Seda saab kasutada kodu rõõmsamaks ja kergemaks sättides, remondiplaane pidades, rõdu hooajaks asustades või aias ümberkorraldusi tehes. Või siis lihtsalt kolme pleedi sees, nina aurava teetassi kohal soojas, end õues istudes suuremasse kevadesse unistades.
Head maikuud!

Foto: Suvekodu 2018