Toona elasid nad uues korter­elamus, siit 10 minutit minna, aga unistasid aiaga majast, kus lapsed saaksid vabalt mängida. Kodust, kuhu luua oma paradiis. Siinne aed oli nagu väike oaas teiste sarnaste keskel, rohke roheluse ja õunapuudega. Ja maja sobitus selle juurde nii hästi. “Me armusime selle maja lagedesse, nagisevatesse põrandatesse, põnevatesse nurkadesse ja pragudesse. Nägime kohe, et siin on potentsiaali ja tundsime end nagu kodus. Sellest pidi saama meie lastele kodu, kodu täis armastust.”

Edasi lugemiseks telli ajakiri Kodukiri