Olen üles kasvanud Tallinnas ja elanud terve oma varasema­ elu Pirita-Kosel, kuid nüüd juba pool aastat juurdun Prahas, oma elukaaslase Dominiki kodulinnas.

Praha oli meie aasta aega kestnud reisi lõpp-punkt. Reisisime Balkanimaades ja peatusime pikemalt Makedoonias, nii et mõnda aega oli meil koduks auto, kuhu mahtus üksnes väike köök ja voodi. Reisimine andis palju juurde, aga hea on olla lõpuks ikkagi paigal.
Praha on väga ilus ja minu meelest äärmiselt inimlik linn, kuigi ma ei saa öelda, et siia sisseelamine oleks lihtne olnud. Vähemalt ma ise tunnen, et on veel pikk tee minna.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Kodukiri