.

“A nother bloody castle!” ohkab higine keskealine meesterahvas, kui jõuab turismigrupi sabas mäest üles lontsides Bratislava lossi juurde. Väsinud Euroopa kultuuriruumis korduvatest lossidest, valitsejatest, arhitektidest. Et jälle üks kuramuse loss.
See hingespõhjast tulnud nending saadab mind kuklas, kui satun väliskülalistele Eestit näitama. Hoian kinni reeglist, et lisaks kohustuslikule eeskavale räägi ja näita seda, mida ise armastad. Anna endast ära killuke. Vaid nii saab lõhkuda kustunud pilgu ja su kodumaa muutub soojemaks, kirglikumaks. Kui tekib eespool mainitud tülpimus, ei märka trotslik silm enam sedagi, et Bratislava lossi juurest näeb vaadet linnale, kus meie Lasnamäe tüüpi rajoon loob lossiga absurdse kontrasti.

Ka oma kodulinnas võib õhtuti või puhkuse ajal aega veeta kui puhkaja. Istuda keskväljakul, juua kohvi, jalutada läbi huviväärsused.

Minu salanipp on olümpiatule ase Pirital – kui sageli saab katsuda olümpiatule põlemise kohta? Tallinnas on see võimalik. Lähedal on olümpiaküla, jahisadam, Pirita klooster, liivarand. Kui teekond sobib, viin ka Nõmmele Glehni juugendvormis palmimaja vaatama, lähedal olevale allikale linnas. Tegin laulupeokülalistele mõeldes tillukese spikri, vaata lk 102.
Mulle jääb nauding hetkeks värske silmaga oma kodulinna või kodumaa vaatamisest. Millised on majaümbrused, väljakud, kuidas käib sagimine äritsentris, kas inimesed naeratavad… “Olen turist oma kodulinnas, joon peatänava ääres kohvikus rahulikult kohvi ja vaatlen inimesi,” saadab ka tuttav Helsingist vahel sõnumi. Ma tean seda tunnet…
Kuigi juulis räägime mereäärest ja metsmaasikatest, tuleb linlastel osa kuust veeta linnas. Puhkamise kombed ja võimalused on muutunud – vähesed saavad ja ka soovivad töölt eemal olla järjest terve suvekuu. Või on kiirel kevadel jäänud koduasjad unarusse ja puhkus on see aeg, kui saad kätte tunde, et mitmed asjad on taas korda sätitud või midagi parendatud. Ka siis võib õhtuti minna oma kodulinna aega veetma kui puhkaja. Istuda keskväljakul, jalutada läbi huviväärsused. Olla turist oma argises keskkonnas. Või maal elades kõndida korraks oma kodustel radadel kui ümbrust uudistav matkaja.

Head juulikuud!