Kahtlustan, et seemnete soetamise võlu paikneb mu emotsiooniriiulil raamatute valimise ja ostmise mõnuga kõrvuti – on ju igas raamatuski peidus peotäis mõtteseemneid, mis viljakasse pinnasesse langedes kasvama hakkavad, aga valel ajal ja valesse paika sattudes idanema ei kipu. Minu lapsepõlv jääb nõuka-aega, kui raamatud olid imeodavad ning lugemine popp. Seemnepakid aga olid igavad, pruunid-valged-läbipaistvad, sedastades vaid, et sisuks suhkrupeet või säilituskapsas, ei enamat.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Kodukiri