“Tagasi vaadates tundub, et kui sain viiekümneseks, tekkis minus soov midagi luua. See rahutus tuleb ju vaigistada ja vaigistamine tuli läbi tegutsemise. 2015. aasta algul sõitsin Tartust Tallinna ja vilksamisi nägin silti “Müüa vesiveski”.
Helistasin maaklerile ja läksin põnevusega veskit üle vaatama. Kohapeal ilmnes, et kunagisest veskist on alles vaid halvas olukorras maakivist müürid. Arendaja oli sinna küll alles katuse peale pannud ehk päästis, mis päästa andis, sest iga uus aastaaeg lagundaks seda kiiresti. Teadsin, et kui ma selle veski saan, tuleb ikkagi ka katus sobivama vastu vahetada.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Kodukiri