Sellest, kas maja on hästi renoveeritud vana või lausa uus, on esmapilgul raske aru saada. Tegelikult on uus. Aleksandri tänava miljööväärtuslikule alale sobib ta aga suurepäraselt, nagu oleks seal juba sada aastat seisnud. Kui me sügishämaruses seal elavale perele külla jõuame, põleb õues vanade õunapuude vahel meelitavalt õdus lõke ning hooaja lilled annavad nii fassaadile kui hoovile meeleolu ja salapära. Kuna hoone oma terrasside ja rõdudega avaneb pigem hoovile, siseneme me tänava poole jääva paraadsissekäigu asemel millegipärast õueväravast ehk lõkke poolt – nagu omainimesed. Otse tänava ääres, krundi serval paiknev maja jätab õue ruumi nii mänguväljakuks, grillikohaks kui ka parkimiseks. Täitunud lennukas unistus “Õel oli mõte või õigemini üsna lennukas unistus oma majast Tartu kesklinnas ning linna korraldatud kinnisvaraoksjonilt õnnestus osta sobiv kinnistuosa. Juba ühiselt koostasime detailplaneeringu ja hakkasime oma maja mõtet ellu viima,” räägib Võrumaalt pärit Imbi. “Bürokraatiat tuli läbida omajagu,” lisab ta.
Edasi lugemiseks telli ajakiri Kodukiri