Kogu varasema elu linnas elanud abielupaar ostis siinse maja 1992. aastal. Esialgu suve­koduks. “Elasime väga tempokat elu ja vajasime kohta, kus aeg maha võtta ja energiat laadida,” meenutab pere. Esimest korda seda maakleri soovitatud maja vaatamas käies näis see kohe sobivat. Paar päeva hiljem käiku korrates ja vihmasel sügisööl läbi metsa tagasi sõites ei olnud Viveka ostu suhtes enam nii kindel, ent Christeril jätkus otsustavust.

Edasi lugemiseks telli ajakiri Kodukiri